Uus aeg ja uued olud on kinnisvaramaastiku põhjalikult ümber kujundanud. Nõudlus on suuremate korterite ja väiksemate büroopindade järele, otsitakse suvemajasid ja väiksemaid kaubanduspindu. Mismoodi aga on lood tööstuse ja logistika sektoris? Mille järele on siin nõudlust ja kas pakkumine on piisav? Missugune kinnisvara jääb praegu pigem seisma ja mida oleks vaja juurde ehitada? Kus on sektori n-ö kuumad piirkonnad? Vastab Uus Maa lao- ja tootmispindade juhtiv maakler Fred Linnukütt.
Tootmis- ja logistikasektoris on tunda huvi kinnistute ostu vastu. Ise olen tehinguid teinud kõrgemate hindadega kui varem, rekordkõrge hinnaga kinnistuid olen müünud nt Maardu piirkonnas ja tulemas on lisa. Kui varem oli ruutmeetri maksimaalne hind 27 eurot ja keskmine jäi 22 kanti, siis viimaste kuudega on toimunud tehingud hindadega 38–45 eurot ruutmeetrist.
Investorid on hakanud rohkem huvi tundma just logistika sektori vastu ja küsitakse rahavoogusid. Summad on küll suured – 10 miljonit ja isegi rohkem –, ent pakkumist on vähe. Keegi ei taha eriti oma objekte ära müüa. Väiketööstustel on hakanud paremini minema ja otsitakse uusi pindu suurusega 200–800 ruutmeetrit, just tööstuse jaoks. Selliseid pindu pole aga kahjuks kuigi palju pakkuda.
Paindlikkus on uus turvalisus
Väiksemate pindade tähtajalised lepingud on lühemaks muutunud ja varasema minimaalselt 5-aastase lepingu asemel näeme nüüd pigem 3-aastaseid. See viitab üürileandjate inimlikule mõistmisele – rohkem usaldust üürniku äriprotsessi vastu.
Arendajad otsivad uusi arendusi, nii detailiga kui ilma, kuid neid ei ole samuti saada, sest enamik on täis ehitatud ja maha müüdud. Otsitakse ka üksikuid positsioone arendustesse ning eriti kuum suund on Tartu mnt poole, kus kinnistute hinnad ilmselt jätkuvalt tõusevad.
Kas linnas sees või piiri taga?
Linna sisse on vaja suuri estakaadidega esinduspindu, mida ka juba projekteeritakse. Samas on sealne üürihind nii kõrge, et ei kannata maa eest väga kõrget hinda maksta. Tänu sellele ei saa nt Lasnamäel ja Betooni tänava kandis suurt kinnistute hinnatõusu olla – üürihind lihtsalt ei toeta seda. Usutavasti on seal kinnistud saavutanud oma suhteliselt lae hindadega 50-80 eurot ruutmeetri kohta.
Tehnopargid hakkavad kujunema vastavalt otstarbele ja kaugusele linnast. Mõigu Tehnopark ja Peetri on pigem stock-office-tüüpi ja enda tarbeks kinnistud, kui spekulatiivselt ehitatud suvalised kastid. Mõeldakse rohkem läbi, mida teha, ja kvaliteet on olulisemaks läinud just väiksemate pindade peal. Ehk siis mida linnale lähemal, seda esinduslikumaks pinnad muutuvad. Tööstus kolib kaugematesse arendustesse nagu Rae, Jüri, Vaela, Tänassilma, Saue, Maardu.
ÄRIPÄEV, Helen Roots
