Olulise edasiminekuna Balti kinnisvaraturul on kolm juhtivat kinnisvarabürood — Inreal Grupė Leedust, Uus Maa kinnisvara Eestist ja Latio kinnisvara Lätist — loonud strateegilise partnerluse. See koostöö tähistab olulist sammu piiriülese kinnisvara hindamise lihtsustamise ja ostuprotsessi kiirendamise suunas kogu piirkonnas.

Algatus on vastus kasvavale nõudlusele kvaliteetsete elamu- ja äripindade järele, keskendudes eriti kaasaegsetele büroo- ja tööstuspindadele, mis vastavad uusimatele tehnoloogilistele standarditele ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Käesolev teine turuülevaade pakub põhjalikku ülevaadet Balti kinnisvaraturu hetkeseisust, tuues välja ülevaated Leedust, Eestist ja Lätist. Tulevased aruanded hakkavad jälgima turu arengut ning pakkuma väärtuslikku teavet investoritele, arendajatele ja kinnisvaraostjatele kogu piirkonnas.

See partnerlus tõstab teenuste tõhusust Leedus, Eestis ja Lätis, tuginedes piirkonna juhtivate kinnisvaraekspertide ühisele teadmistepagasile.

Eesti

Tänu nelja suurtehingu lõpuleviimisele saavutas Eesti kinnisvarainvesteeringute turg 2024. aastal väga tugeva tulemuse – ainuüksi Suur-Tallinna piirkonna koguinvesteeringute maht ületas poole miljardi euro piiri. Sellest enam kui 350 miljonit investeeriti aasta teisel poolel.

Tormiline aasta lõppes märkimisväärse tehinguga, kui mitmeid tuntud Eesti investoreid koondav EfTEN Kristiine OÜ sõlmis lepingu Kristiine Keskuse ostmiseks Cityconilt 130 miljoni euro eest. Tegemist on ühe suurima kinnisvarainvesteeringuga Eesti ajaloos, mis muutis jaekaubanduse suurimaks segmendiks ärikinnisvarasse tehtud investeeringute osas.

Kokku sõlmiti seitse tehingut, mille väärtus ületas 10 miljonit eurot. Avalikult kajastatud tehingutest oli üks suurimaid Porto Franco arenduse I ja III hoonete müük, kus varasemad kaasomanikud Lembit Lump ja Heldur Meerits ostsid välja Hillar Tederiga seotud ettevõtte, ning Tänassilma külas asuva lao- ja tootmishoone müük, mille omandas East Capital 42 miljoni euro eest. Oluline tehing oli ka Technopolis Ülemiste müük Mainorile, mis tegi Mainorist Ülemiste City ainuomaniku. Selle tehingu väärtus jäi samasse suurusjärku Tänassilma tehinguga.

Neli suurimat tehingut moodustasid üle 50% käibest, samas kui üle 90% kõigist tehingutest toimus hinnaga kuni 5 miljonit eurot. Mediaanhind oli vaid 1,2 miljonit eurot. Hoonestamata maa või arendusprojektide ostutehingute kogumaht oli ligi 115 miljonit eurot, millest 70 miljonit moodustasid elamuarendused. Tänu Kristiine Keskuse tehingule oli 2024. aastal suurim ärikinnisvara segment jaekaubandus (kokku 158 miljonit eurot, kusjuures suuruselt teine tehing selles segmendis ulatus vaid 5 miljoni euroni).

Jaekaubandusele järgnesid logistika ja tööstus, mis on viimastel aastatel toetanud väiksemamahulist investeerimisturgu. Logistika- ja tööstusobjektide tehingumaht oli 117 miljonit eurot. Büroopindade tehingumaht ulatus 114 miljoni euroni, kuid see tulenes peamiselt Ülemiste City ja Porto Franco kaasomanike vahelistest tehingutest – klassikalisi vaba turu rahavoopõhiseid tehinguid bürookinnisvaras ei toimunud.

Läti

Kuigi mõned ärikinnisvara segmendid näitavad positiivseid trende, püsib investorite meelsus ettevaatlik. Investeerimistegevus keskendub peamiselt rahavoogu teenivatele varadele, kasvamas on huvi elukondliku kinnisvara vastu Riia kesk- ja äärelinnas. Investeeringute keskmine tootlus on ärikinnisvara puhul ligikaudu 10%, äärelinna korterite puhul 8% ja Vaikse keskuse elukondliku kinnisvara puhul kuni 5%, kus väärtuse kasv ja likviidsus on tugevad.

Arendajad ja investorid seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega: kõrge EURIBOR, kallis ehitus, regulatiivne ebakindlus ning muutused linna arengus. Rail Baltica projekt on oluliseks murekohaks, raskendades pikaajalist planeerimist. Arvestades muutuvat geopoliitilist olukorda ja oodatavat intressimäärade langust, võiks Läti kapitalituru tihedam lõimimine Euroopa Liiduga meelitada täiendavaid investeeringuid. Ehitussektori seadusandlikud ja menetluslikud parendused – või vähemalt nende lisamine poliitikakujundajate prioriteetide hulka – võiks samuti ergutada turuaktiivsust.

2024. aastal registreeriti Riias üle 50 kinnisvaratehingu, mille väärtus ületas 1 miljon eurot (välja arvatud korteritehingud). Aasta teise poole koguinvesteeringute maht ulatus 284,9 miljoni euroni. Investeeringute jaotus sektorite lõikes oli järgmine: kaubanduskinnisvara 33%, elukondlik kinnisvara 25%, bürookinnisvara 18%, lao- ja tööstuskinnisvara 16% ning muu 7%. Suuremad investeeringud olid valdavalt krediidipõhised. Kõrgeimad registreeritud kommertspandid olid:

1) Rietumu Banka rahastas hoonet, kus asuvad Stockmanni kaubanduskeskus ja Forum Cinemas – 48,75 miljonit eurot;
2) Laen ja kommertspant registreeriti kontori- ja ühiselamuhoonele Mārupe vallas, lennujaama lähistel (“Kapteiņi”) – 25 miljonit eurot;
3) Laen ja kommertspant registreeriti Iterum-i töötlemistehasele Olaines – 20,736 miljonit eurot.

Leedu

2024. aasta II poolaastal registreeriti Vilniuses ja selle lähiümbruses kokku 62 kinnisvaratehingut, mille väärtus ületas 1 miljon eurot ning mille kogumaht ulatus peaaegu 136 miljoni euroni.

Nendest tehingutest 18 olid elukondlikud, tõenäoliselt isiklikuks kasutuseks. 44 tehingut puudutasid ärikinnisvara, millest 12 objekti olid suunatud üürielamute või elukondliku arenduse jaoks, koguväärtusega ligikaudu 29 miljonit eurot. Kontori- ja sarnaste pindadega viidi läbi üheksa tehingut kogumahus 29 miljonit eurot. Nende seas oli ka tuntud BC Žalgirio 88, mille uus omanik plaanib olemasolevat büroohoonet rekonstrueerida. Jaekaubanduse ja toitlustusettevõtete objektidega toimus seitse tehingut, mille koguväärtus oli 14,5 miljonit eurot. Tööstus- ja logistikasektoris tehti viis tehingut kokku 10 miljoni euro väärtuses.

Arendusmaaga, sealhulgas väikeste hoonetega suuremad krundid, tehti 11 tehingut koguväärtusega 20 miljonit eurot.

Eesti

Kuigi 2024. aastal valmis vaid umbes 27 000 m² uut büroopinda, on 2025. aastaks valmimas peaaegu 85 000 m², mis tähistab viimaste aastate rekordtaset. Hoolimata majanduslikust ebakindlusest ja vähenenud spekulatiivsest nõudlusest kasvas ehitusmaht 2024. aasta teisel poolel, ulatudes 115 000 m²-ni. Need tehingud on siiski sõlmitud ettevõtetega, mis on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eelkõige finantssektoris, samal ajal kui IT-sektori nõudlus jääb alla 2021.–2022. aastate tasemele.

Kõige aktiivsem ja nõutum piirkond on jätkuvalt kesklinna äripiirkond (CBD), kus sel aastal valmib Arteri kompleksi viimane hoone, millest suure osa võtab enda alla Swedbank. Tegemist on 28-korruselise hoonega, mille suletud netopind ületab 33 000 m². Samuti valmib Golden Gate arendus, mis tugevdab ühendust sadamapiirkonna ja Rotermanni kvartali vahel. Hoones on üle 12 000 m² äripinda ning kogu suletud netopind on 17 400 m². Väljaspool kesklinna on suurim arendus Volta 1 kvartalis, kus lisandub 2025. aastal kaks uut büroohoonet, mille kogupind ületab 30 000 m². Need täiendavad 2022. aastal valminud hoonet, ja suuremasse uude hoonesse kolib Wise.

Ehkki olemasolevate lepingute indekseerimine tõstab üürihindu, peavad üürileandjad olema paindlikud, et tasandada suurenenud vakantsust, mis hoiab hinnad sel aastal stabiilsena. Võimaluse korral on üürnikud vähendanud oma büroopindade suurust vastavalt kaugtöö trendile ja üldisele kulude kokkuhoiu vajadusele. 2024. aasta teisel poolel jäi Tallinna kesklinna A-klassi büroohoonete netoüürihind enamasti vahemikku 16–22 eurot ruutmeetri kohta. Vakantsus kasvas aasta lõpuks 10% tasemele. Äärelinna A-klassi hoonetes oli vakantsus ligikaudu samal tasemel, kuid keskmine üürihind oli seal umbes 4 eurot ruutmeetri kohta madalam.

Läti

Riia kontoriturul on lai valik pindu, eriti uutes A-klassi büroohoonetes, mis on väga hinnatud IT-, finants- ja loomesektori ettevõtete seas. 2023. aastal ulatus kontoripindade vakantsus 19,5 protsendini, mis oli kõrgeim näitaja kogu Baltikumis, viidates nõudluse vähenemisele suurte kontoripindade järele. Samas püsib huvi väikeste, energiatõhusate ja hea infrastruktuuriga kontorite vastu stabiilsena.

Kõige populaarsemad piirkonnad üürnike seas on kesklinn ja Vaikne keskus, kus nõudlus on kõige suurem kuni 100 m² suuruste A- või B-klassi kontoripindade järele, mis pakuvad kõrget energiatõhusust ja parkimisvõimalust. Selliste pindade saadavus on siiski suhteliselt piiratud. Nõutud asukohad on ka Skanste ja Āgenskalns. Vaatamata tihedale konkurentsile esmaklassiliste büroopindade pärast on ettevõtete otsustusprotsess aeglustunud, kuna kulude ja infrastruktuuri kättesaadavust hinnatakse varasemast põhjalikumalt.

Kaasaegsed büroohooned on eriti atraktiivsed ettevõtetele, kes seavad esikohale töötajate heaolu – need pakuvad loomulikku valgust, avaraid koosolekuruume, terrasse, kus töötajad saavad päevasel ajal värskes õhus puhata, rohelust ja lähedust parkidele. Parkimine on jätkuvalt võtmetegur. Üha levinumad on ka paindlikud üüritingimused, ning hübriidtöö levik on kasvatanud koostöötamispindade populaarsust.

„Üürileandjad arvestavad järjest enam väikeste üürnikega, kohandades pindasid väiksemateks üksusteks. Hästi arenenud infrastruktuur ja tugev ühistranspordiühendus on peamised tegurid. Käesoleva aasta prognoosid on optimistlikud – ärisektori aktiivsus on kasvamas. Nõudlus kvaliteetsete pindade järele tõenäoliselt suureneb, mida toetavad Balti ettevõtete arenguplaanid Lätis – avatakse uusi ärisid ja laiendatakse tegevusvaldkondi. Samuti sisenevad julgelt turule ettevõtjad Ukrainast ja Itaaliast. Järgmise kahe aasta jooksul võivad uued hooned Sporta 2 kvartalis ja Magdelēnase kvartalis olla täielikult välja üüritud juba enne valmimist. Üürnikud täidavad järk-järgult hiljuti avatud Novira Plaza ärikeskust, samal ajal kui ehituses on ka Satekle ja Gustavsi büroohooned,“ ütles Latio kinnisvaramaakler Solvita Gulbe.

Leedu

2024. aasta teises pooles valmis Vilniuses kolm uut ärikeskust – Yellowstone, Sand Offices ja PB Office –, lisades turule ligikaudu 20 000 m² uut büroopinda. Kogu aasta jooksul lisandus kuue ärikeskuse näol kokku umbes 40 000 m² uut pinda.

Aasta teisel poolel algas viie väiksema ärikeskuse ehitus: L34, Summos, Eika ärikeskuse laiendus, Paribio 34 ja Sėlių 3A. Need projektid lisavad kokku 13 500 m² büroopinda, tõstes hetkel ehituses oleva pindala ligikaudu 140 000 ruutmeetrini. Kõigi nende valmimist on oodata ajavahemikus 2025. aasta lõpust kuni 2026. aasta alguseni.

Uue pakkumise piiratud lisandumine on aidanud hoida vakantsusmäära suhteliselt stabiilsena – A-klassi ärikeskustes on see praegu ligikaudu 6,5%, B1-klassis 9% ja B2-klassis 11%. Praegune vakantsustase koos ehituses olevate projektidega piirab märkimisväärseid hinnatõuse. A-klassi pindade üürihinnad püsivad vahemikus 16–20 €/m², B1-klassi puhul 12–16 €/m² ja B2-klassi puhul 8–11 €/m².

Turul püsivad peamised väljakutsed muutumatuna: välismaiste teenuskeskuste laienemise aeglustumine, kodumaiste ettevõtete tagasihoidlik kasv ning hübriidtöö laialdane kasutuselevõtt. Samuti avaldavad suurenevad jätkusuutlikkuse nõuded ja büroopindade suurem kättesaadavus survet vanematele ärikeskustele. Kuna üürnikud eelistavad paremaid hindu ja tingimusi, seisavad vanemate hoonete omanikud kasvava surve all, et teha põhjalikke renoveerimistöid või kaaluda hoonete ümberehitamist, eriti olukorras, kus elukondlik turg näitab taastumise märke.

Eesti

Eesti lao- ja tööstuskinnisvara turg seisab silmitsi väljakutsetega, mille peamiseks põhjuseks on ülepakkumine. Ehituskulud on stabiliseerunud, mis on suurendanud nõudlust uute hoonete järele, kuid spekulatiivsed arendajad on ettevaatlikud ning ei alusta uusi projekte ilma eelnevalt üürnikke või ostjaid leidmata. 2024. aastal võeti kasutusele ligikaudu 175 000 m² lao- ja tootmispindu, mis on sarnane 2023. aastale, kuid kõrgem kui eelnevatel aastatel.

2025. aastal keskendutakse suuremate hoonete ehitamisel peamiselt enda tarbeks kasutusele võetavatele objektidele. Näiteks arendab Maru Peterburi tee ääres uut tootmishoonekompleksi Elcogenile, mis saab olema väidetavalt suurim sel aastal valmiv hoone. Lisaks rajavad uusi hooneid enda jaoks Itella ja Leedu toiduainetootja Bidfood. Suuremate projektide hulka kuuluvad ka Pakendikeskuse ja Karl Storzi laienemised.

Spekulatiivsete arenduste seas on suurim projekt Bohmani Sinikivi Park (11 530 m²), mis jätkab nende kolme varasema tööstuspargi arendust. Jätkuvalt tegutsevad aktiivselt ka Favorte ja Restate, kelle spekulatiivsed arendused valmivad regulaarselt: Favorte plaanib sel aastal lõpetada kolm hoonet kogupinnaga 13 600 m² ning Restate neli hoonet kogupinnaga üle 28 000 m².

Kaasaegsete laopindade üürihinnad on püsinud vahemikus 6–7 €/m², kuid on võimalik leida ka odavamaid pindasid hinnaga alates 5,5 €/m². Suurem nõudlus on Tallinna äärealadel ja selle vahetus läheduses asuvate kaasaegsete, hästi varustatud ja köetavate pindade järele, kus eelistatakse näiteks kraanade, laadimissildade, kaldteede, hea ventilatsiooni ja manööverdusvõimalustega lahendusi.

Kõrgemad üürihinnad on stock-office’i segmendis: Tallinna välistes piirkondades algavad hinnad 6,5 €/m² ja ulatuvad kuni 8,5 €/m², Tallinnas aga 8–10 €/m², ulatudes uutes hoonetes isegi kuni 12 €/m². Nõudlus nende pindade järele on küll veidi langenud suure pakkumise tõttu, mida kinnitab ka kõrgenenud vakantsus uutes arendustes. Samas püsib uute hoonete vakantsus endiselt madalal – enamasti alla 5%. See kehtib ka olemasolevate stock-office’i pindade puhul, kus viimastel aastatel valminud hooned on 95–100% ulatuses välja üüritud. Ent spekulatiivsete arenduste ülepakkumise tõttu kasvab vakantsus ka selles segmendis.

Läti

Lao- ja tööstuskinnisvara sektoris valitseb keerulisem olukord. Viimase aasta jooksul on nõudlus kasvanud, eriti stock-office pindade järele, mis ühendavad lao-, kaubandus- ja büroopindasid. Kõrge kvaliteediga ja kose valmidusega pinnad hea asukohaga piirkondades on eriti nõutud. Stock-office tüüpi pindade populaarsus jätkab tõusu eriti põhimaanteede ääres ja elamupiirkondade läheduses, kuid pakkumine ei suuda nõudlust katta.

Tööstussegmendi üürihindade tõusu mõjutavad peamiselt kasvavad ehituskulud ja kõrge EURIBOR, mis pärsib uute investeerimisprojektide algatamist. Ettevõtetel, kes otsivad suuremaid ja pikaajalise stabiilsusega tootmispindu, on järjest keerulisem rahaliselt sobivaid lahendusi leida, mistõttu muutub finantsiline ligipääsetavus sektori kasvu määravaks teguriks. Tootmisettevõtete ruumivajadused ületavad sageli olemasolevaid võimalusi, eriti väljaspool Riiat.

Piirkondlikud erinevused püsivad. Kuigi Riias ja selle ümbruses on kõige arenenum ärikinnisvaraturg, on mujal, eriti tööstussegmendis, pakkumine märkimisväärselt piiratud. Kõige keerulisemad olud on Latgales, kus tootmishooned ja laod ei vasta sageli tänapäevastele ärivajadustele. Pangalaenude tagasihoidlikkus piirab investeerimisvõimalusi veelgi. Vidzeme ja Kurzeme pakuvad veidi paremaid tingimusi, kuid nende piirkondade turud jäävad arengult Riiale endiselt märgatavalt alla.

Leedu

Tööstuskinnisvara segmendis on täheldatav kerge vakantsuse määra tõus – kui 2023. aasta keskpaigani jäi see vahemikku 0–2%, siis 2024. aasta lõpuks kasvas see 4–5% tasemele. Üürihinnad on jäänud suhteliselt stabiilseks: kaasaegsete laopindade puhul 5–6 €/m², vanemate ladude puhul 3–4,5 €/m² ning stock-office’i tüüpi pindade puhul 8–12 €/m². Suurenenud vakantsus on loonud teatava ruumi hinnaläbirääkimisteks.

Kuigi geopoliitilised riskid on muutunud mõnevõrra harjumuspärasemaks, toovad aeglustunud kasv peamistes kaubanduspartnerites ja USA poliitilised muutused kaasa uusi väljakutseid. Vanemad hooned seisavad silmitsi sarnaste probleemidega nagu büroosektoris – üürnikud eelistavad üha enam kaasaegseid laopindu. See trend lisab täiendavat survet üürihindadele, eriti olukorras, kus paljude lepingute kehtivus hakkab lõppema.

Ajakirja Verslo Žinios iga-aastase küsitluse kohaselt kasvasid 2024. aasta lõpuks ootused nii pakkumise kui ka nõudluse suurenemiseks. Samas eeldavad turuosalised, et vakantsuse määr jääb kas stabiilseks või suureneb veidi. Üürihindade edasise liikumise osas selget üksmeelt ei olnud.

Tallinn

Hoolimata majanduslangusest ja tarbijakindluse vähenemisest kasvas uusarenduste müük 2024. aastal ligikaudu 15%. Müügikasvu toetas intressimäärade kiire langus ja kinnisvarahindade stabiilsus, mis tõi ostjad tagasi turule. Kui 2024. aasta esimesel poolel müüdi üle 500 uusarenduse korteri, siis teisel poolel ületati 700 ühiku piir, mis tähendab üle 40% kasvu. Aasta viimased kuud andsid parima tulemuse alates 2022. aasta esimesest poolest – detsembris müüdi koguni 173 korterit.

Hoolimata aktiivsuse kasvust on Tallinna uusarenduste turg jätkuvalt ostjakeskne. Suure pakkumise tõttu ei ole hinnad tõusnud ning keskmine ostja jääb hinnatundlikuks, mistõttu on müügitempo kallimates segmentides aeglasem. Müügihinnad on püsinud 2022. aasta lõpu tasemel, keskmiselt umbes 4 200 €/m². Kuigi korterite laojääk on endiselt kõrge, vähenes see aasta lõpus 100 ühiku võrra, ulatudes 2650 korterini. Varude absorbeerimisvõime on paranenud, mis viitab müüjate jaoks parematele võimalustele hindade tõstmiseks 2025. aastal.

Riia

Riias toimus suurem tehingute arvu kasv 2024. aasta II poolel, eriti sügiskuudel. Seda trendi tekitas puhkustehooaja lõpp ning igapäevarutiinide taastumine, mil suveks edasi lükatud tehingud lõpuks vormistati. Augustis ulatus müügikuulutuste arv 5395-ni, mis oli aasta teine kõrgeim näitaja. Järgnevatel kuudel kuulutuste arv vähenes, peegeldades tehinguaktiivsuse dünaamikat.

Ka üüriturg oli sel perioodil muutlik. Augustis oli pakkumisel ligikaudu 2500 korterit, kuid septembris tõusis see umbes 3000-ni, kuna sügishooaeg toob linna uusi elanikke töö või õpingute tõttu ning elanikud panevad vastuseks oma kinnisvara üürile.

2024. aasta oli tehingute mõttes aktiivsem kui eelmine, eriti aasta lõpu osas. Kui 2023. aastal langes tehingute arv kõikides linnaosades ja korteritüüpides võrreldes varasemate perioodidega, siis 2024. aastal olukord paranes ning tehingute arv ületas 2023. aasta taseme. Ainsateks eranditeks olid kerge langus renoveerimata ajaloolistes hoonetes asuvate korterite tehingutes ning märgatavam vähenemine uusarenduste puhul, mida mõjutas pakkumise piiratus ja suhteliselt kõrged hinnad.

Uusarenduste segmenti iseloomustas aasta jooksul stabiilne pakkumine – iga kuu jäi laos olevate korterite arv vahemikku 1350–1600. Igakuiselt moodustasid uusarendused ligikaudu kolmandiku kõigist korteripakkumistest.

Aasta alguses oli uusarenduste keskmine pakkumishind 2770 €/m², tehinguhind aga 2510 €/m². Järelturu hinnad uutes korterites olid keskmiselt 2000 €/m², kuid kesklinnas ulatusid hinnad 2580 €/m²-ni. Kogu aasta jooksul püsisid pakkumishinnad stabiilselt 2 800 €/m² juures, kuid tehinguhinnad tõusid umbes 2 700 €/m²-ni, mis vähendas pakkumis- ja tehinguhinna vahe minimaalseks. Näiteks novembris oli keskmine pakkumishind 2 775 € ja tehinguhind 2 750 €. Oktoobris olid tehinguhinnad isegi kõrgemad kui pakkumishinnad.

Aasta lõpus oli uusarenduste järelturu ruutmeetrihind keskmiselt 2060 €, kuid kesklinnas tõusis see 3010 euroni. Paradoksaalselt on pakkumis- ja tehinguhindade vahe kitsenenud, kuigi statistiliselt eksisteerib endiselt suur hinnavahe. Ligikaudu 50% kodudest müüakse alla 35 000 euro ja osa lausa 1 euro eest, mis viitab tõenäoliselt kingitustele või annetustele.

Vilnius

Vilniuse uusarendusturul registreeriti kokku 1 773 korteritehingut, mis tähendab 41% kasvu võrreldes aasta esimese poolega (1259 tehingut) ja 68% kasvu võrreldes 2023. aasta sama perioodiga (1052 tehingut). Kuigi esmaturu taastumise märke oli näha juba alates 2022. aasta keskpaigast, sai turg tõelise hoo sisse alles 2024. aasta lõpus.

Hoolimata 1901 uue korteri lisandumisest turule vähenes kogupakkumine ligikaudu 3%. Selle põhjuseks oli mitmesaja korteri eemaldamine müügipakkumisest, mis võis kaudselt kajastuda ka müüginumbrites.
Ostjate seas olid kõige nõutumad kahetoalised korterid, mis moodustasid veidi enam kui poole kõikidest tehingutest. Kolmetoaliste osakaal oli 29%, ühetoaliste oma 14% ning neljatoalised moodustasid veidi üle 6% kõigist müükidest.

Ligikaudu 54% tehingutest toimus säästuklassi segmendis, 43% keskmises hinnaklassis. Väike osa tehingutest leidis aset luksuskinnisvaras ning mitteeluruumid (nt loftid ja stuudiod) moodustasid samuti tagasihoidliku osa tehingutest. Viimase kuue kuu jooksul müüdud korterite pakkumishinnad jäid vahemikku 3350–3450 €/m².

Turuaktiivsuse kasvu peamisteks põhjusteks olid langevad intressimäärad, stabiilsed kinnisvarahinnad ja kasvavad sissetulekud. Nõudluse jätkuvat kasvu oodatakse eriti nende ostjate seas, kes varem ei saanud endale uut korterit lubada. Samas võivad üldine majanduslik ebakindlus ja võimalik pakkumise vähesus seada ohtu senise kasvutrendi. Kuigi hetke laojääk näib piisav, võib aeglane uute ehituslubade väljastamine viia pakkumise vähenemiseni ning põhjustada hinnakasvu. Mõlemad tegurid võivad lõpuks viia uue turu stagnatsiooniperioodini.