Koroona-aastatega juurdunud uus töökorraldus ja järjepidev uute büroohoonete ehitamine on toonud keerulised ajad korralike B-klassi büroohoonete jaoks, kus vakants suureneb. Eriti aeganõudev on leida üürnikke suurtele, üle 500 m2 pindadele.
Eelmisel aastal tuli turule ca 70 000m2 uut büroopinda, millest suur osa on tänaseks üürnikega täidetud. Sel aastal on valmiva büroopinna maht oluliselt väiksem, kuid järgmisel paaril aastal see arv taas kasvab, eriti kui kõik planeeritud arendused realiseeruvad.
Valdav osa uute hoonete üürnikke on Eesti ettevõtted, mis tähendab, et iga uue hoone valmides vanemates kontorimajades mõned pinnad jälle vabanevad ning selliste büroode järele ei ole enam piisavalt nõudlust. Isegi vähem kui 20 aastat tagasi ehitatud hoonetes, mis on igati esinduslikud, on keeruline suurtele büroopindadele uusi üürnikke leida.
Energiatõhusus ja uued tehnoloogiad
Suured ettevõtted, kes nagunii kolimist pikemalt ette planeerivad, eelistavad üürida uue, just nende jaoks ehitatud büroo mitte mõnd valmis pinda ümber ehitada lasta. Lisaks sellele tähtsustavad ettevõtted üha enam rohelist mõtteviisi ning seetõttu jälgitakse keskkonnasõbralikkust ja -säästlikkust ka büroopinna valimisel.
Vähemtähtis pole ka hoone energiatõhusus, mis drastilise energiahindade tõusu valguses eriti oluline on. Päikesepaneelid, kaugjahutus, päikesekuumust tõrjuvad välikardinad ja muud moodsad tehnoloogiad, mis aitavad hoone energiakulu kokku hoida, on arusaadavalt üürnike jaoks olulised. Siin on mõistagi eelis uutel hoonetel, sest paaril eelmisel kümnendil olid standardid teised.
Loeb kolimise kiirus
Kiirelt muutuvas maailmas on kolimise planeerimise aeg ettevõtetel üha lühem ja üürilepinguid ei soovita sõlmida enne hoone ehituse algust. Seega valmis majas pinna üürimise kasuks võiks rääkida lühem ooteaeg. Kuid enam ei ole see oluliselt lühem, eriti kui bürooruume on vaja üürniku jaoks kohandada.
Viimastel aastatel on ehitustegevus olnud järjepidev, mistõttu on kogu aeg mõni büroohoone valmimas ja kolimist ei pea enam aasta või kauem ootama (kui just mitmetuhande ruutmeetrise pinnaga tegemist pole).
Hiljutise trendina on lisandunud uute hoonete väljaüüritud pindade turule tulek. Et paljudes ettevõtetes kombineeritakse nüüd kontoris ja kodus töötamist, siis sellise töökorralduse puhul jääb osa büroost tühjaks. Nii otsitaksegi allüürnikke või püütakse leida asendusüürnikku, et ise väiksemale pinnale kolida saaks. Ettevõtetele, kes büroopinda vajavad on see mugav – nii saab peaaegu uhiuude büroosse kohe sisse kolida.
Nõudlus vanema büroopinna vastu kahaneb
Nii ongi vanemates B-klassi büroohoonetes suurte pindade väljaüürimine üha keerukam. Kas märkimisväärne üürihinna alandamine oleks abiks, ei ole kindel, sest mida paremini läheb ettevõtetel, seda enam saadakse lubada uusi ja atraktiivsemaid kontoriruume.
Büroo olemus on ju paljude ettevõtete jaoks muutunud – see pole enam pelgalt töötegemise koht, vaid peab olema inspireeriv keskkond, mis annab töötajatele põhjuse kodukontorist välja tulla.
Suuri vakantseks jäänud büroopindu väiksemateks ümber ehitada on kulukas, samas ei ole üürnikud valmis maksma vanemas hoones üüri, mis küündiks uute majade hinnataseme lähedale. Ja kindlasti poleks nõudlust ka nii suure hulga väikeste kontorite järele.
Loodetavasti saab järgmistel aastatel näha nii mõndagi keskkonnasõbralikku rekonstrueerimisprojekti, sest linnaruumi tihedamalt täisehitamisele võiks eelistada olemasolevate hoonete kaasajastamist. Et aga büroopinna vajaduse kiiret kasvu pole lähiaastail ette näha, siis võiks nii mõnigi vanem büroomaja saada uue elu hoopis eluhoonena, elanikkonna vananemist arvestades miks mitte ka eakatekodu või muu hoolekandeasutusena.
