Riikliku eelnõu kohaselt hakkab alates 2025. aasta esimesest septembrist kehtima lisaks uutele avalikele suurematele hoonetele ka korterelamutele varjendite rajamise kohustus, mis muudab uusarenduste ehitamise riigi prognoosist oluliselt kallimaks.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul peaks uus seadus sügisest kehtima hakkama, kuid on praegu veel eelnõu tasemel, milles on väga palju ebaselgust. „Seaduseelnõu on suuresti Soome näitel tehtud ning seal on see aastakümneid juba reaalsus. Eestis mõjutaks tavainimesi kõige enam 1200-ruutmeetrist suurema maapealse suletud brutopinnaga uusarendusele varjendite rajamise kohustus. Sisuliselt tähendab see 15-20 korteriga uusarendusi ehk lõviosa,“ ütles Habal.
„Suur küsimus on, mis on täpsed nõuded ja ehitamise lisakulu. Sisuliselt on see küll oluline otsus, aga läheb iga maja kohta riigi hinnangust märksa kallimaks. Siseministeeriumi prognoosi kohaselt mõjutab see ehitushinda üles 2%-3%. Kui varjendid rajada maa alla, siis tähendab see mitte lihtsalt auku maas, vaid ka erinevate tehnosüsteemide rajamist alates küttest, generaatoritest kuni toidu- ja veevarude hoiustamiseni,“ rääkis Habal.
„Senise kogemuse põhjal tähendab vaid ühe korruse maa alla rajamine 5- kuni 10-protsendilist ehitushinna kasvu, aga kõrgemate majade puhul võib see tähendada ka mitut korrust. Kindlasti kasvab ehituskulu kahekohalise protsendi, mitte kaks protsenti,“ ütles Habal.
„Teoreetiliselt saaks varjendi ka maa peale rajada, aga see tuleks krundi arvelt ja tekib küsimus, kas omavalitsused leevendavad sellevõrra kehtivaid parkimis- ja haljastusnorme,“ lisas Habal.
„Kindlasti mõjutab varjendite rajamise kohustus uute kodude hindasid. Arendajad täies mahus seda ilmselt ostjate õlgadele panna ei saa, sest siis poleks nende müüdavad kodud vanematega võrreldes enam konkurentsivõimelised. Teoorias võiks varjend olla küll ka müügieelis, mille eest ostjad on nõus natuke rohkem maksma,“ rääkis Habal.
„Praegu puuduvad täpsed nõuded ja piirmäärad, milline varjend olema peab – alates seina paksusest kuni kaasnevate tehnosüsteemideni. Uued nõuded peaks hakkama kehtima ka vanade kortermajade renoveerimise puhul – samas on selge, et Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa. Seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja,“ nentis Habal.
„Suurema turvalisusega arvestamine on riigi poolt õige suund, aga avalik sektor peaks ise rohkem eeskuju näitama riigile kuuluvate hoonete juurde terveid piirkondi katvaid varjevõimalusi rajama. Ainult uusarendustele kohustuse lisamine ei kata kaugeltki elanikkonna vajadusi ja võtaks mitu inimpõlve aega,“ lisas Habal.
