Koroonatunneli lõpus paistab pisut valgust ning kergeid aktiveerumise märke näitab ka viimase aasta jooksul tavapärasest vaiksem olnud büroopindade turg.
Palju on diskuteeritud selle üle, kuidas koroonakriisi tulemusel ettevõtete büroovajadus muutub – nii majanduslikel põhjustel kui harjumuste muutumise tõttu. Kas büroohooned hakkavad tühjaks jääma, sest ettevõtted soovivad suurtest kontoritest loobuda ja kas vähenev nõudlus toob kaasa üürihindade languse?
Vajadus uue büroopinna järele ei kao
Aasta viiruse dikteeritud rütmis on möödunud ning nüüd võib kindlalt öelda, et üürihindade mainimisväärset langust ei ole toimunud ega ole ette näha. Tõsi, kohati on tehtud üürisoodustusi, kuid need on pigem vajaduspõhised, kui üürniku äri on tõepoolest kriisist tugevalt mõjutatud olnud ning ühiselt pingutades püütakse raske aeg üle elada. Nn koroona-aastal sõlmitud uutes üürilepingutes on varasemast veidi rohkem paindlikkust ning ilmselt on see nii veel mõnda aega, vähemalt seni kuni tavapärane elurütm taastub.
Majandusolukorda vaadates ma büroovajaduse vähenemiseks aga põhjust ei näe. Koroonakriis on toonud languse eelkõige neisse sektoritesse, mis suuri büroopindu nagunii ei hõiva – enim on kannatanud majutus ja toitlustus. Samas on hulk infotehnoloogia ja ka muude sektorite ettevõtteid hoopis kasvanud ning plaanivad ka lähiaastail aktiivselt värbamist jätkata.
Prognoositav 2,5% majanduskasv selleks aastaks ning kasvu kiirenemine järgmistel aastatel annab alust eeldada, et juba lähikuudel hakkab üha enam ettevõtteid aktiivsemalt uue büroo järgi ringi vaatama. Sel aastal tuleb turule küll vaid veidi üle 30 000 m2 uut kontoripinda, kuid järgmisel aastal vähemalt kaks korda rohkem. Lisaks tekib vakantse ka olemasolevates kvaliteetsetes ja nõutud hoonetes.
See tähendab, et on piisavalt valikut, mis omakorda toidab nõudlust. Uute modernsete hoonete vastu on ettevõtete huvi alati püsinud ja mida suuremaks muutub konkurents tööturul (ka siin ei ole ju koroonakriis hulka sektoreid mõjutanud, pigem vastupidi), seda rohkem soovivad ettevõtted oma töökeskkonda parendada. Väheoluline pole kindlasti seegi, et hea ventilatsiooniga ja ruumikas kontor on inimeste tervise seisukohalt turvalisem.
Võib eeldada aga vanemate büroohoonete vakantside jätkuvat kasvu, sest mida paremini läheb meie ettevõtetel, seda vähem on nõudlust aegunud büroopindade järele.
Kodukontor on pigem vaheldus
Seda, et kodukontori populaarsuse tõttu büroopinna vajadus oluliselt väheneb, ma ei arva. Kindlasti on ameteid ja inimtüüpe, kellele kodukontor paremini sobib, kuid suurem osa meist vajab siiski personaalset kontakti kolleegidega ning meeskonnatunnet, et produktiivne ja inspireeritud olla.
Paljud kuudeks kodukontorisse sunnitud inimesed tõdevad, et kui veel aasta tagasi peeti kodus töötamise võimalust hüveks ja lisaboonuseks, siis nüüd on privileegiks saanud kontoris töötamine. Inimestele on oluline paindlik töökorraldus, kus saab aega jagada kodu ja kontori vahel, töötades soovi korral mõnel päeval nädalas kodus. Niisamuti on taastunud nõudlus co-workingu (jagatud büroo) pindade osas, mis on üks märk sellest, et kodukontorile soovitakse vaheldust.
Seega pole massilist büroopindade vähendamist ja kodukontori võidukäiku põhjust oodata.
Üürihindade langust oodata pole
Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõtetel, kel soov sel või paaril järgmisel aastal uude büroosse kolida, on praegu ilmselt parim aeg uut pinda valida. Kui koroonakriis läbi saab, aktiveeruvad paljud firmad, kes oma büroo otsingud eelmisel aastal pausile panid.
Sellist krabamist nagu praegu elamispindade turul, büroode osas kindlasti ei teki, sest pakkumist on piisavalt. Arvestades aga seda, kui paljud on uue pinna üürimist edasi lükanud, võib nõudluse kiiremat kasvu oodata küll.
Kui just kõik arendajad nüüd korraga uusi büroohooneid ehitama ei asu, siis üürihindade langust me ei näe. Samas on praegu, veel rahuliku turu tingimustes üürilepingu sõlmijad läbirääkimistes kindlasti mõnevõrra paremal positsioonil.
